Eurogrupp otsustas, et Kreeka saab kaks kuud lisaaega ja seejärel on eurogrupp valmis kaaluma Kreekale n-ö julgestuslaenu andmist puhuks, kui riigil tekib uuesti raskusi turgudelt rahastust saada.
Kreeka presidendivalmistel toimub kolm hääletusvooru. Valitsusel on 300-liikmelises parlamendis vaid 155 häält. Kui president valitud ei saa, tulevad erakorralised valimised.
Otsusega tuua presidendivalimised vaarasemale ajale kui tuleva aasta veebruar, asetab Samaras Syriza olukorda, kus nad võivad valimised võita vaid kuu aega enne Kreeka abiprogrammi lõppemist, kus Kreekal ei ole enam mingit välist tuge.
„See võib nende õppimisvõimet tagant aidata, et halvimat ära hoida,“ Kommenteeeris Ateena ülikooli Euroopa poliitika professor George Pagoulatos.
Valitsuse otsus oli õige samm, leidis ka Ateena arvamusuuringute firma Alco juht Costas Panagopoulos. „Parlamendisaadikute ja Kreeka elanike ette seatud dilemma tugevdab Kreeka positsiooni läbirääkimistel troika ja Kreeka kreeditoridega,“ ütles ta. „Selle sammuga lühendab valitsus teadmatuse ja ebakindluse perioodi, mis oleks riigile väga negatiivse mõjuga,“ ütles ta.
„Samaras teab, et ta peab looma poliitilise selguse,“ ütles eile Samarasega telefonitsi vestelnud Michael Fuchs.
„Turul võiks olla rohkem usaldust,“ kommenteeris Kreeka peaministri otsust täna Brüsselis ka Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici. Volinik tunnustas Kreekat tehtud jõupingutuste ja reformide eest ning kordas kreeditoride valmisolekut Kreekat vajadusel edasi toetada.